Praktilisi näpunäiteid, kuidas tagada ventilatsiooni toimimine renoveeritud ja uuemates kortermajades.
Ventilatsioonisüsteem ehk sundventilatsioon on tänapäeval igas uuemas kortermajas. Mida aeg edasi, seda enam renoveeritakse kortermaju, kus samuti ehitatakse välja kaasaegne ventilatsioon.
Kortermajades kasutatakse üldjuhul kahte erinevat tüüpi süsteemi:
1. Sissepuhke- ja väljatõmbesüsteem: ventilaatorite abiga tõmmatakse õhk korterist välja ning värske ja eelsoendatud õhk suunatakse korterisse samuti ventilaatori ja torustike abiga.
2.Väljatõmbesüsteem: ventilaatorite abiga tõmmatakse õhk korterist välja ning värske õhk siseneb tuppa läbi välisseinas asuva klapi või radiaatori.
Ehk kui on paigaldatud üksnes väljatõmbesüsteem, siis värske õhk tuleb tuppa loomulikul teel, ventilaatorite abita.
Nii, nagu näiteks sõiduauto, vajab ka ventilatsioonisüsteem regulaarset kontrolli ja hooldust, et kõik ikka õigesti toimiks ning kestaks.
Lisaks ventilatsiooniseadmele tuleb tähelepanu pöörata kogu ventilatsioonisüsteemile tervikuna.
Sageli pöördutakse Aero Grupi poole murega, et kortermaja elanikud arvavad või tunnetavad, et ventilatsiooniga on midagi korrast ära.
Näiteks öeldakse:
- õhku ei jätku
- ventilatsioonist puhub liiga palju
- ventilatsiooni sissepuhutava õhu temperatuur on liiga madal
- ventilatsioon tekitab palju müra
Mõne lihtsa toiminguga on võimalik igal elanikul hinnata ventilatsiooni toimimist ja korrasolekut.
Kindlasti on tekkinud erinevad küsimused, millele saab lihtsasti ka ise vastuseid leida.
Kas ventilatsiooniseade üldse töötab?
Proovi käe või näiteks õhukese pabersalvrätiga, kas väljatõmbeplafoonidest/avadest toimub väljatõmme, ehk kas ventilatsioon üldse töötab.
Kas ventilatsioonisüsteem tagab vajaliku õhuvahetuse?
Selleks võiks võimalusel mõõta CO₂ ehk süsihappegaasi taset ruumis. Soovitame seda mõõta suletud akendega toas hommikul kohe pärast ärkamist, sest siis on magamistoas CO₂ tase kõige kõrgem. Mida väiksem tase, seda parem, näiteks õues on CO₂ tase 400 ppm ringis. Minu hinnangul võiks süsihappegaasi tase ruumis jääda vähemalt alla 900 ppm-i.
Kõrge süsihappegaasi tase viitab sellele, et ventilatsioon ei tööta piisavalt tõhusalt, tundemärkideks võivad olla peavalu, uimasus, väsimustunne, keskendumisraskused. Peale selle levivad kehva ventilatsiooniga ruumides lihtsamini haigused ja viirused, nagu ka kõigile teada Covid19.
Kui on rohkem huvi CO₂ kohta käiva info vastu, siis tasub selle kohta täpsemalt juurde uurida.
Kas ventilatsioonisüsteem on puhas?
Selle teada saamiseks tuleb kontrollida ventilatsiooni plafoonide, -restide ning ka -torustike sisepindade seisukorda.
Pole harv juhus, kui õhu liikumist läbi plafoonide või klappide takistab ummistus.
Puhastatud süsteemid tagavad selle, et õhk, mis ventilatsiooni kaudu kohale jõuab, on samuti puhas.
Peale selle tulevad musta ja räpase süsteemi puhul mängu tuleohutusega seotud riskid.
Mida teha, kui arvad, et ventilatsioon sinu korteris ei toimi õigesti?
Sellisel juhul tuleks ühendust võtta oma kortermaja haldava ettevõttega või tehnosüsteemide toimimise eest vastutava isikuga ning uurida, millal ja kas on üldse läbi viidud ventilatsioonisüsteemi kontroll, hooldus, puhastus ja muud vajalikud toimingud.
Juhul, kui neid pole teostatud, võiks korteriühistu valida välja pädeva ettevõtte, küsida pakkumist ning planeerida vajalikud tööd.
Milliseid töid peaks kortermaja regulaarselt tellima, et tagada ventilatsioonisüsteemi toimimine?
- Ventilatsiooniseadet tuleb kontrollida ja jälgida ning vaadata üle kõik seadistused, nagu näiteks ventilaatorite kiirused, temperatuurid, lisakütte valikud jne.
- Ventilatsiooniseadmes asuvate õhufiltrite vahetamine: tavaliselt vähemalt iga 6 kuu tagant.
- Ventilatsioonisüsteemis asuvate tuletõkkeklappide kontroll.
Süsteemi väga olulised osad, kuna on otseselt seotud tuleohutusega.
Tavaliselt asuvad tuletõkkeklapid koridorides, korterites, tuletõkketsoonides.
- Ventilatsioonisüsteemi kõikide osade puhastus: seadmed, torustikud (õhukanalid), plafoonid, restid (õhujagajad). Kogemus näitab, et puhastust peaks teostama vähemalt iga kahe aasta tagant.
- Vajadusel: ventilatsioonisüsteemi uuesti reguleerimine ja seadistamine.
Artikkel on algselt avaldatud ajakirjas Elamu- ja Korteriühistu. Artikli autor on Tõnis Lipp.
